AirBaltic peab maksma 10 400 eurot hüvitist

Lennuhüvitiste väljanõudmisega tegelev Eesti ettevõte Flagito saavutas kohtuvõidu lennufirma airBaltic üle. Pärast seitset (7) kuud kestnud kohtuvaidlusi tegi Harju Maakohus kohtuotsuse, mille kohaselt peab airBaltic maksma hüvitist kokku 10 400 eurot (26 reisijat, igale 400 eurot). Tegemist on pretsedenti loova otsusega, kuivõrd käsitleb tühistatud lennu eest hüvitise maksmise suurust – kas lennuettevõtja peab maksma hüvitist ainult probleemse lennu marsruudi eest või kogu broneeringus märgitud reisi marsruudi eest. Sellesisulise vaidluse osas ei eksisteeri ka Euroopa Kohtu otsust.

Veidi üle aasta tagasi toimunud lend (05.11.2018) tühistati. Täpsemalt Thbilisi – Riia toimus plaanipäraselt, kuid jätkulend marsruudil Riia – Tallinn tühistati, mistõttu jõudsid reisijad sihtkohta 4 tundi hiljem kui plaanitud. Kohtuväliselt tunnistas airBaltic Flagito esitatud nõuet kogusummas 6500 (250€/reisija kohta), kuid Flagito nõudis igale reisijale 400 eurot (kogusumma 10 400€), kuivõrd Thbilisi – Tallinn vahemaa on 2414 kilomeetrit.

Mille üle oli vaidlus?

Kogu vaidlus keskendus asjaolul, kas hüvitist tuleb maksma ainult lennu Riia – Tallinn eest (250€/reisija kohta, kuna marsruudi pikkus on alla 1500 kilomeetri) või kogu reisi Thbilisi – Tallinn eest (400€/reisija kohta, kuna marsruudi pikkus on üle 1500 kilomeetri). Lennufirma on oma pikaaegses praktikas asunud seisukohale, et olenemata reisi marsruudist ja pikkusest, peab hüvitist maksma ainult probleemse lennu eest, mitte broneeringus märgitud kogu reisi eest.

Euroopa Kohus on hilinenud reisijate osas märkinud, et hüvitist tuleb maksta kogu reisimarsruudi järgi ehk hüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse vahemaad esimesest väljumiskohast kuni lõppsihtkohta, mitte ainult hilinenud lennu vahemaad. Samasisulist vaidlust tühistatud lennu osas Euroopa Kohus käsitlenud ei ole. Samas on Euroopa Kohus sedastanud, et hilinenud lennu reisijad tuleb tühistatud lennu reisijatega kohelda võrdselt mitte üksnes seoses õiguse tekkimisega hüvitisele, vaid ka selles osas, mis puudutab niisuguse hüvitise suurust. Seega analoogia korras jõudiski maakohus seisukohale, et igal reisijal on õigus nõuda 400 eurot hüvitist, mistõttu Flagito hagi rahuldati täies ulatuses.

“Vaidlusega sai lahendatud reisijate jaoks oluline küsimus tühistatud lennu eest makstava hüvitise suuruse osas. Kuivõrd Flagito seisukoht on ühtinud alati maakohtu otsuses sisalduvate põhjendustega, siis tulevikus on konkreetsele kohtulahendile viidates võimalik kiirelt ja õiges summas kompensatsiooni nõuda, kartmata lennuettevõtja vastuväited,” märkis Flagito juhatuse liige Sander Potisepp.

“Oleme rahul maakohtu otsusega ning selles sisalduvate argumentidega, millised ühtisid täielikult meie positsiooniga. Kindlasti on reisijal iseseivalt sarnase vaidluse läbiviimine kulukas ning aeganõudev. Värskele kohtuotsusele tuginedes peaks tulevikus hüvitise nõudmine olema oluliselt lihtsam, kuivõrd suur töö selles osas on nüüdseks ära tehtud, ” lisas Flagito OÜ-d esindanud advokaat Kristjan Tuul.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ning pooltel on aega 30 päeva otsuse vaidlustamiseks.

Kajastus meedias:
1) https://tarbija24.postimees.ee/6820493/airbaltic-peab-maksma-tuhandeid-eurosid-huvitist
2) https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/airbaltic-peab-maksma-reisijatele-ule-10-000-euro-huvitist?id=88002287
3) https://rus.postimees.ee/6820609/otmena-reysa-v-tallinn-vletit-v-kopeechku-aviakompaniya-dolzhna-vyplatit-passazhiram-tysyachi-evro
4) https://turist.delfi.ee/news/stories/sud-obyazal-aviakompaniyu-airbaltic-vyplatit-passazhiram-iz-estonii-kompensacii-na-summu-bolee-10000-evro?id=88002745