Kas sina tead, millal on sul õigus saada lennukompensatsiooni? Kui lennufirmad viilivad, saab abi vahendajatelt ja tarbijakaitseametilt


Kas sina tead, millal on sul õigus saada lennukompensatsiooni? Kui lennufirmad viilivad, saab abi vahendajatelt ja tarbijakaitseametilt

 

Kui lend ära jääb või hilineb, on sõitjatel õigus saada 250–600 eurot kompensatsiooni. Firmad väldivad selle maksmist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel on lennureisijatel võimalik lennu hilinemise, tühistamise või lennust maha jäämise korral hüvitist nõuda. See, kui pika aja jooksul saab seda teha, oleneb konkreetse Euroopa Liidu liikmesriigi seadustest. Mõnes on see aeg näiteks kolm, mõnes lausa kuus aastat.

„Määruse järgi on reisijal õigus hüvitisele summades 250, 400 või 600 eurot, mis oleneb lennumarsruudi pikkusest. Kõige rohkem on lennuettevõtjad maksnud 250 euro suuruseid kompensatsioone ja keskmiselt on ühe kaasuse kontekstis nõue 500 – 800 eurot,” ütles lennukompensatsioone vahendava Flagito juhatuse liige Kristjan Tuul.

Samuti lennukompensatsioone vahendava Helpflight OÜ juhatuse liige Meelis Vill nentis, et sageli ei tea lennureisijad oma õigusi ega oska kompensatsiooni nõuda. „Ülemaailmne statistika ütleb, et vaid 1% lendajatest küsib kompensatsiooni, millele neil on tegelikult õigus,” sõnas Vill.

„Tänavu on Helpflight välja maksnud üle 100 000 euro väärtuses hüvitisi, sama palju on töös ja ootame lennufirmadelt laekumisi,” tutvustas Vill Helpflighti statistikat. „2018. aasta keskmine hüvitis lennureisija kohta on meie firma näitel 450 eurot. Pole paha summa. Arvestades, et enamasti inimesed ei taipa lennufirmalt seda küsida. Rühmade kohta on summad tuhandetes eurodes,” lisas ta. Flagito on nõudnud lennufirmadelt välja kokku 101 094 eurot kompensatsiooni. Kõige suurem summa, mille lennuettevõtja ühe kaasuse puhul maksis, oli 7402 eurot, mis sisaldas 15 lennureisja kompensatsiooni ja kulude hüvitamist.

Reisija õigusi eiratakse

Mõnigi lennufirma üritab lennukompensatsiooni maksmist vältida. „Viimasel ajal on enim probleeme tekitanud Ryanair ja SmartLynx ning kasvanud on avalduste hulk lennufirmade LOT, Regional Jet ja Nordic Aviation Group kohta, mis on tingitud lennufirmade juhtkondade sisepingetest,” rääkis reisijatele hüvitiste nõudmisega tegeleva Flagito OÜ juhatuse liige ja jurist Kristjan Tuul.

Tuule sõnutsi tuleb häiritud lende päevas ette keskmiselt üks kuni kolm. „Kõige rohkem peavalu tekitab SmartLynx, kelle kohta alustas tarbijakaitseamet Flagito avalduse alusel haldusmenetlust, kuna lennuettevõtja eirab määruses sätestatud nõudeid ja keeldub lennureisijatele hüvitist maksmast,” selgitas Tuul.

„Flagito on probleemi lahendamiseks esitanud kohtusse hagiavaldused, mida on saatnud edu,” sõnas Tuul. Ta lisas, et selliseid meetmeid on kasutatud ka Air Balticu puhul. Raske on suhelda ka Vahemere-äärsete lennufirmadega, kellel samuti võtab päringutele vastamine äärmiselt palju aega. Nende taktika on venitada: ehk eraisik väsib ja tüdineb?

Heas mõttes paistavad silma lennufirmad, kes siin kandis kõige rohkem lendavad: LOT/Nordica, Finnair, SAS. Nendega pole kompensatsioonide pärast mingit segadust ja teenindus on väga korrektne, kinnitas Tuul.

Keeldumiseks põhjuseid jagub

Lennu hilinemise või tühistamise põhjustab Tuule sõnul peamiselt tehniline rike, töötajate haigestumine, ilmast tingitud asjaolud ja streigid.

„Talvel jäävad lennud hiljaks või ära enamasti ilma tõttu. Suvel on rohkem tehnilisi rikkeid, aga ka streigid ja segadused lennujaamades põhjustavad häireid,” lisas Helpflight OÜ, vanima Eestis lennukompensatsioonidega tegeleva firma juhatuse liige Meelis Vill.

Villi sõnul on piiripealsed juhtumid, kui kompensatsiooni saamisega tekib probleem, seotud ilma tõlgendamisega. „Kas lumetorm oli nii hull, et ei saanud lennata? Ja kas lumesadu on Skandinaavias, kus talvel ikka lund sajab, üldse erakorraline juhtum? Mis erakordne juhtum see lumi ikka on?” tõi ta näiteid.

Vaidlusi põhjustavad ilmaolud

Lennukompensatsiooni maksmast võib keelduda üksnes erakorraliste asjaolude ilmnedes, n-ö vääramatu jõu korral, mida lennufirma ise ei saa mõjutada. „Vastavalt määruse põhjendusele on tegemist erakorraliste asjaoludega, kui lendu korraldav lennuettevõte peab lennu edasi lükkama või tühistama sellepärast, et lennujaam on halbade ilmatingimuste tõttu üle koormatud ja selle läbilaskevõime on ammendunud,” tõi Tuul näite.

Euroopa Kohtu praktika põhjal saab Tuule sõnutsi järeldada, et eeskätt tuleb erakorraliste asjaolude esinemist eitada juhul, kui ilmaolud on küll halvad, ent lend tühistatakse põhjusel, et konkreetsel lennukil ei ole niisuguse ilmaga õhku tõusmiseks või maandumiseks vajalikke seadmeid või ei ole näiteks varutud piisavalt reservi lennukile jäätõrje tegemiseks.

Suurbritannias on kohus otsustanud, et äike on lennutegevusele omane nähtus (lennuettevõtja kasutab lennukit karmides ja isegi äärmuslikes tingimustes), mida ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks.

Kindlasti peaks kompensatsiooni taotleja arvestama ka aegumistähtaega. „Kuigi lennuhüvitise maksmise kohustus tuleneb määrusest ja kohaldub liikmesriikidele ühtemoodi, sätestab aegumistähtaja riigisisene õigus,” selgitas Tuul. „Näiteks Eestis kehtib kolmeaastane, Ühendkuningriigis viieaastane ja Šveitsis kümneaastane aegumistähtaeg. Kui reisija lend hilines või tühistati näiteks kaks aastat tagasi, siis on tal ka praegu õige aeg esitada lennuettevõtjale hüvitisnõude,” ütles ta.

Arvesta teenustasuga

Kui reisija otsustab lennufirmalt kompensatsiooni nõuda vahendaja abiga, mitte ise tarbijakaitseametisse pöördudes, peab ta olema valmis vahendajale tasu maksma. Tavaliselt võtab vahendaja endale 30% saadud lennukompensatsioonist. „Flagito teenistus on 30% edukast nõudest. Kliendi ja Flagito tasu moodustab lennuettevõtja rahuldatud hüvitise summa,” märkis Tuul. Kliendil on õigus saada 70% rahuldatud nõude väärtusest.

Juhul kui lennu pikkus on kuni 1500 kilomeetrit ja kliendil on õigus saada kompensatsiooni 250 eurot, teenib Flagito 75 eurot. Kui lennu pikkus on üle 1501–3500 kilomeetrit ja kliendil on õigus saada kompensatsiooni 400 eurot, teenib Flagito 120 eurot. Kui lennu pikkus on üle 3500 kilomeetri ja kliendil on õigus saada kompensatsiooni 600 eurot, teenib Flagito 180 eurot.

Tuul kinnitas, et kui nõue on perspektiivitu või tegu on erakorraliste asjaoludega, mis vabastab lennuettevõtja vastutusest, siis ei tähenda see kliendile mingit tasu/kulu. „Kõik menetlusega seotud kulud kannab alati Flagito, mis tähendab, et teenuse kasutamine on riskivaba.” Samasugust skeemi rakendab ka Helpflight.

Tarbijakaitse aitab teenustasuta

Kes vahendajale kompensatsiooni maksta ei soovi, see võib iseseisvalt pöörduda tarbijakaitseametisse. Selleks peab kompensatsiooni taotleja esmalt suhtlema lennuettevõtjaga ja tema negatiivse vastuse korral esitama avalduse tarbijavaidluste komisjonile.

„Tarbijavaidluste komisjoni esitatud avaldused puudutavad enamasti hilinemisi üle kolme tunni, sest sellest ajast tekib reisijal EL-i määruse 261/2004 järgi õigus hüvitist saada,” selgitas tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda. Tarbijavaidluste komisjonis lahendatakse vaidlusi tasuta, kinnitab ameti koduleht.

Artikkel ilmus veebilehel http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/kas-sina-tead-millal-on-sul-oigus-saada-lennukompensatsiooni-kui-lennufirmad-viilivad-saab-abi-vahendajatelt-ja-tarbijakaitseametilt?id=83288779

Foto: Scanpix