Lennust mahajätmine (ülebroneering)

Tegemist on olukorraga, kui lennufirma keeldub reisijat lennukiga vedamisest, kuigi reisija on ilmunud lennule. Kui mahajätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu nagu tervis (reisija haigestumine), ohutus (vägivald pardal) või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid (kehtetu isikutunnistus), võib lennuettevõtja reisija lennust maha jätta, ilma et ta peaks talle rahalist hüvitist maksma.

Seega kui reisija näiteks hilineb lennujaama ootamatu liiklusummiku või halbade teeolude tõttu, või lihtsalt põhjusel, et ta on „sisse maganud“, siis ei ole tegemist määruse mõttes „lennureisist mahajätmisega“ ning reisijal ei teki lennuettevõtja vastu määruses nimetatud õigusi.

Meedias tekitas palju vastukaja video, mis kujutab konflikti lennufirma United Airlines pardal. Lennufirma turvatöötajad ning politseinikud lohistasid lennukist välja ühe reisija. Probleemi tuum seisneb aga asjaolus, et lennufirma oli müünund lennikusse liiga palju pileteid (ülebroneering). Praktikas lennufirmad teadlikult müüvad rohkem pileteid kui lennukis tegelikult kohti on. Ülebroneerimise põhjuseks tuuakse asjaolu, et praktikas ei kinnita ligi 10% reisijatest õigeaegselt oma broneeringut, ei saabu õigeks ajaks lennujaama või ei teavita lennuettevõtjat sellest, et nad on otsustanud valitud kuupäeval mitte lennata.

Ülebroneerimine ei anna aga määrus lennuettevõtjale võimalust vabaneda hüvitise maksmise kohustusest erakorraliste asjaolude tõttu: ülebroneerimine ei saa juba loogiliselt võttes olla põhjustatud välistest, lennuettevõtja kontrollile mittealluvatest asjaoludest, nagu näiteks rasked ilmastikuolud või poliitiliselt ebastabiilsed olud.

Määruses reguleeritud õigused tekivad reisijal ka siis, kui lennust mahajätmine on tingitud muudest põhjustest kui ülebroneerimine. Näiteks on Euroopa Kohus leidnud, et määruses reguleeritud õigused on reisijatel ka siis, kui lennuettevõtja jättis reisijad lennust maha seetõttu, et eeldas ekslikult, et nende esimene lend hilineb niipalju, et nad ei jõua õigeks ajal teisele lennule. Ühes teises kohtuasjas leidis Euroopa Kohus, et määrusest tulenevad õigused on reisijatel ka siis, kui nad jäeti lennust maha põhjusel, et lennukava on ümber korraldatud lennujaama töötajate streigi tõttu.

Lennureisist mahajätmise korral on Euroopa Liidu lennureisijate määruse kohaselt hüvitisnõude tekkimiseks vajalik, et esineks üks kahest järgmisest asjaolust:

a) reisijal on antud lennule broneering ning ta ilmub registreerimisele ettenähtud korras ja ajaks (kui aega pole märgitud, siis mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega);

b) lennuettevõtja või reisikorraldaja on suunanud reisija lennult, mille jaoks tal oli broneering, teisele lennule, olenemata põhjusest.

Seega on lennust mahajätmise korral hüvitise saamise esmaseks eelduseks, et reisijal oleks broneering asjaomasele lennule ning et ta kas ilmub õigeaegselt registreerimisele (check-in’i) või on reisija suunatud algselt lennult teisele lennule. Lennu tühistamise korral nimetatud eelduste olemasolu vajalik ei ole.