fbpx

Lühikese ümberistumisaja tõttu pidi LOT maksma reisijale 250 eurot


Lühikese ümberistumisaja tõttu pidi LOT maksma reisijale 250 eurot

Flagito saavutas kohtuvõidu lennuettevõtja LOT üle. Nimelt leidis Harju Maakohtus lahenduse vaidlusküsimus, kas esimese lennu eeldatava saabumise aja ja jätkulennu väljumise aja vahe 30 minutit on reisija jaoks piisav jõudmaks jätkulennule ning kes tekkinud olukorras kahju hüvitab.

Reisijal oli piletid LOT lennuliinil Tallinn – München, vahemaandumisega Varssavis, mis toimus 15.03.2019. Seejuures oli reisijal lennugraafiku järgi 30 minutit aega, et Varssavi lennujaamas Müncheni jätkulennule jõuda. Samal päeval suleti Varssavi lennujaamas remondiks üks lennurada, millest teavitati lennuettevõtjat ette. Seetõttu oli lennukitele õhkutõusmiseks ja maandumiseks kahe asemel kasutusel üks lennurada. Kuna Varssavi lennujaamas liiklussagedus kerkis lennuraja sulgemise tõttu, väljus Tallinn – Varssavi lend 29 minutit hiljem, mistõttu ei jõudnud reisija jätkulennule.

Reisija nõudis EU määruse 261/2004 alusel lennuettevõtjalt hüvitist 250 euro ulatuses, kuna jõudis Münchenisse esialgu planeeritust 4 tundi hiljem, kuid lennuettevõtja keeldus. Flagito viis vaidluse kohtusse, kuna lennuettevõtjale oli lennuraja sulgemine ettenähtav ning LOT võttis endale teadlikult lennu hilinemise riski, müües reisijale 30 minutilise ümberistumisajaga lennupiletid. LOT hinnangul oli tegemist erakorraliste asjaoludega, mis väljusid lennuettevõtja kontrolli alt.

Flagito argumentidele tuginedes andiski kohus õiguse reisija kaitseks. Kohus asus seisukohale, et tegemist ei olnud olukorraga, kus lennuettevõtja ei oleks ühelgi juhul saanud vältida reisija hilinemist tema lõppsihtkohta Münchenisse. Nimelt tulnuks arvesse võtta asjaolu, et LOT müüs reisijale pileti tingimustel, et esimese lennu eeldatava saabumise aja ja jätkulennu väljumise aja vahe oli üksnes 30 minutit, mis tähendab, et sisuliselt LOT välistas igasuguse viivituse võimaluse. Seega lennufirma ei näinud kahe lennu vahel ette mõistlikku ajavaru, mis tähendab, et LOT ei võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid.

Täiendavalt võttis kohus arvesse asjaolu, et lende opereerivaid ettevõtteid teavitati asjaolust, et üks nendest suletakse 15.03.2019 remondi tõttu. Kohus leidiski, et olukorras, kus lennujaamas on kaks lennurada, ning üks nendest suletakse, on mõistlikule isikule (rääkimata lende opereerivast ettevõttest) ettenähtav, et ainukese käigus oleva lennuraja koormus kasvab oluliselt ning seetõttu võib maandumis- ja õhkutõusuaegades olla viivitusi. Võttes arvesse, et lennuraja remondist anti teada 12.03.2019, kuid reisija lend marsruudil Tallinn-Varssavi-München toimus 15.03.2019, pidi lennuettevõtjale olema nimetatud kuupäeval ettenähtav, et reisija ei pruugi jõuda jätkulennule Münchenisse olukorras, kus Tallinn-Varssavi lennu maandumise ja Varssavi-München lennu õhkutõusmise vahe on üksnes 30 minutit. Seega rahuldas kohus Flagito nõude ning reisijal on õigus hüvitisele summas 250 eurot.

Kohus märkis, et lennufirmal oleks olnud võimalik reisija maha jäämist jätkulennust vältida, kui LOT oleks müünud reisijale pileti tingimusel, mille puhul esimese lennu maandumise ja teise lennu õhkutõusmise vahele oleks jäänud mõistlik ajavahemik.

Seega saab asuda seisukohale, et kuigi lühike ümberistumisaeg jätkulennuks on reisija jaoks üldjuhul mugav, kuna võimaldatakse sihtkohta jõuda võimalikult kiiresti, siis kätkeb see alati ka riski, mille eest vastutab lennuettevõtja.

Kohtuotsus on jõustunud.