Probleem reisivälise lennuga

Euroopa Liidus on lennureisijate kaitseks võetud vastu määrus 261/2004, kus nähakse ette hüvitis lennureisijatele seoses lennureisil ettetulenevate tõrgetega. Järgnevalt selgitab Flagito erakorralist asjaolu “probleem reisivälise lennuga” mõistet ning vastab küsimusele: Kas reisijal on õigus hüvitisele?

Toome lihtsa näite elust enesest: Grupp reisijaid A ootavad kojulendu Brüsselist – Tallinna. Paraku avastatakse lennukil tehniline rike ning lend hilineb ning on oht, et lend lükkub järgmisesse päeva. Samal ajal ootab väiksem grupp reisijaid B kojulendu Stockholmist Tallinna. Et suurem grupp reisijaid koju jõuaksid, korraldab lennufirma asenduslennu ning võtab Stockholm – Tallinn liinilt lennuki ning viib selle Brüssel – Tallinn liinile. Seega saavad grupp A inimesed koju õigel päeval, kuid grupp B peavad ootama uut lennukit järgmine päev. Sellises olukorras on lennufirmal kohustus võtta tarvidusele kõik vajalikud meetmed, et lend saaks toimuda.

Grupp A – kui peavad hilinemise tõttu lendu ootama 2 tundi, tekib neil õigus hoolitsusele (pakutakse süüa ja juua ning tasuta kaks telefonikõnet, teleksi- või faksiteadet või elektronkirja). Kui lend peaks kokku hilinema üle 3 tunni, tekib igal reisijal õigus ka lennuhüvitisele (Brüssel – Tallinn vahemaa on 1596km, seega 400€ on hüvitis reisija kohta).
Grupp B – kuna lend väljub järgmisel päeval, peab lennufirma lisaks tasuta söögile, joogile ning kommunikatsiooniteenusele pakuma lisaks veel hotellimajutust ning transporti lennujaama ja majutuskoha vahel. Lisaks tekib igal reisijal õigus hüvitisele (Stockholm – Tallinn vahemaa on 392 km, seega 250€ on hüvitis reisija kohta).